Kui esimest korda rääkisime Ülle koduõuel kasvanud tamme loost, olid palgid jõudnud meie kuivatitesse. Nüüdseks on aeg edasi läinud – ja ka lugu on kasvanud.
Kuivatamine kestis ligi poolteist kuud. See ei olnud pelgalt ootamine, vaid hoolikalt juhitud protsess: niiskustaset tuli vahepeal hoopis tõsta, et vältida pragunemist ja tagada stabiilne tulemus. Kõik sammud dokumenteeriti – sest iga puu on eriline ja eriti veel selline, millel on perekonna lugu.
Pärast kuivatamist hakkas tamm saama uut kuju. Põhiosa väärikast materjalist muutus Ülle kodus mööbliks: sündisid lauad, aknalauad ja toolid – igapäevaselt kasutatavad, aga samas sügava tähendusega esemed, mille väärtus on enamat kui vaid materjal.
Kõrvalsaadustel oli oma roll. Väiksematest tükkidest valmistasime putukahotelli, mis hakkab andma uut elu Ülle koduaeda. Ülejäänud jäägid pakendasime grillipuudeks – neist sünnib tuli, mille tuhk viiakse taas pinnasesse.
Nii on ühest tammest saanud kodu, kus iga ese jutustab oma lugu – alates suurest söögilauast kuni väikese detailini aias. Ja hiljuti tõi Ülle osa tamme tagasi meie tisleritöökotta, soovides sellest veel uusi esemeid. See tähendab, et puit ei sünni mitte ainult üheks mööbliks, vaid saab kodus uusi ja uusi kasutusi, igaüks oma tähenduse ja looga.
Meie jaoks on see suur au – aidata ühel puul kasvada mitmeks osaks kodust ja perekonna mälestustest.
